Auditooriumi ohjamine ja vaenlike kuulajatega tegelemine

“Püüa leppida vääramatu tõega, et sõber pole muud kui vaenlane, keda sa pole veel välja vihastanud.”

Rohan Cahandappa “Stress. Väike käsiraamat.”

Auditooriumi ohjamine ja vaenulike kuulajatega tegelemine

Kogenud sõjamehed teavad, et sõltumata sellest, kui palju või vähe sa oma lahingplaani koostamise peale aega oled panustanud, muutub kõik esimese lahingus tehtud pauguga. Samas teavad nad ka seda, et ettevalmistuse tegemata jätmise on läbikukkumise ette valmistamine.

Ka esinemise ajal võib juhtuda, et sõltumata sellest kui kogenud sa oled või kui hästi sa ette valmistasid ei lähe päris nii nagu planeeritud. Kas siis publik käitub ettearvamatult või ei ole ettevalmistus olnud päris see, mis ta olla võiks.

Samuti võib ette tulla mõningaid selliseid olukordi, millega sa arvestanud ei ole. Näiteks:

  • publik käitub veidralt
  • publik on ükskõikne
  • kuulajate seas on ninatargad, st inimesed, kes on veendunud, et saalis on ainult üks inimene, kes teemat valdab. Ja see inimene ei ole sina seal ees.
  • kuulajad on sinu või teema suhtes vaenulikud

Sellest lähtuvalt ongi aeg rääkida veidi, mida taolistes olukordades teha võiksid.

Tupikusse sattumine

Tupikusse sattumine on tõenäoliselt puuduliku ettevalmistuse või materjali segamini mineku tulemus. See ajab segadusse ja sa kaotad järje.

Samas olen kohanud ka tervet hulka inimesi, kes on küll väga hästi ette valmistunud, aga ühel hetkel on närv sees nii suur, et “laine lööb üle pea”. Kui sinuga juhtub samuti see, et satud tupikusse, siis mõned nipid.

Peatu, vabanda ja võta endale “ree peale” tagasisaamiseks veidi aega.

Võid siinkohal teha enda kulul juba varem välja pandud väikese nalja teemal “No näed, valmista ette palju tahad, aga ikka läheb järg käest”.

Kuulajad naeravad sinuga kaasa, sest “kõigil juhtub”. Senikaua kuni sa ise oled muhe ja oskad enda kulul nalja visata, on ka kuulajad muhedad.

Esita kuulajatele küsimus või anna neile iseseisev ülesanne

Kui järg on lootusetult käest ja vajad veidi rohkem aega, siis anna kuulajatele mingisugune tagavaraks ettevalmistatud tegevus (nt. grupitöö või küsimus arutlemiseks), mida nad iseseisvalt teha saavad.

Näide: “Olete esimese poole sellest esitlusest edukalt üle elanud ja on aeg teha väike mõttepaus. Võtke endale paarkümmend sekundit, mille jooksul mõelge välja, milline on senini see kõige olulisem mõte, mis meelde on jäänud.” 

Nüüd järgmise paarikümne sekundi jooksul leiad oma järje kenasti üles ja saad siit edasi minna “Kena, mõttepausi aeg sai läbi. Millised mõtted teile siis meelde jäid? Jüri, kuidas sinuga on?”

Vabalt võib juhtuda, et kuulajatelt tulnud tagasiside abil saad teada, kas sinu poolt tähtsaks peetud asjad üldse olulised on. Aga kõige olulisem: leidsid järje üles ja enamik kuulajatest ei saanud arugi, et sul vahepeal paanika oli.

Mine oma ettekandes mõni samm tagasi ja alusta uuesti

Kui ikka sein on ees, siis selle seina ees “Sein on ees, mida ma tegema pean” hädaldamine sind edasi ei aita. Sa pead oma ajule mingisugust muud tegevust andma.

Seetõttu on kõik mõistlikum kahmata viimane selge lause või mõte, mida sa mäletad end ütlevat ja alustada sellega. Jaa-jaa, ma tean, et “aga siis nad ju näevad, et ma korrutan mingisugust asja”. Kui sa tervet oma juttu ei korda, siis pole sellest suuremat muret.

Selle tehnika peamine iva seisneb selles, et sa annad oma ajule muud tegevust peale hädaldamise. Ja aju on selles mõttes tubli, et kui sa talle muud tegevust annad ja korralikult ette oled valmistanud, siis kipub ta õige tee ise üles leidma.

Umbes nii nagu autoroolis, kus ohtlikusse olukorda sattudes meie lihasmälu teeb asjad meie eest ära.

Katsu närvilisust ja kehakeelt talitseda, samuti ära hakka mõttepausi segase mõminaga täitma.

Ajapuudusesse sattumine

Ajapuudusesse võime me sattuda erinevatel põhjustel. Kaks levinumat neist on:

  • esineja ei suuda enda ajakavast kinni pidada või on oma ajakava valesti koostanud.
  • eelmised esinejad on sulle eraldatud aja ära kulutanud. Näide: sulle antud esinemise aeg on 30 minutit ja pidid alustama kell 15.00. Said alustada aga alles kell 15.15 ja järgmine esineja peaks alustama 15.30.

Ajapuudusesse sattudes vaata kasuta plaani B

Selleks, et ajapuudusega hästi toime tulla peaksid juba ettevalmistuse käigus endale esitama küsimuse “Mida ma teen siis kui ma ajahätta jään?”. Selliselt saad juba kodus välja mõelda need teemad, mida sa rahulikult välja võid jätta.

Nii vaatadki sa kodus oma ajakava kriitilise pilguga ja mõtled, mida välja kannatab jätta. Soovitus: jäta välja midagi sellist, mis on hea, kui kuulajad teavad, kuid mille puudumist nad ei ei märka.

Nüüd kui keset kibedamat minekut avastad, et oled ajapuudusesse sattunud, siis saadki seda varuplaani kasutada. Muuseas, olen selle kohta ka pikema postituse ja video teinud. Leiad selle siit.

Ajapuudusesse sattudes ära tempot tõsta

Ajahätta sattudes ei ole mõistlik tempot tõsta kuna kuulajad saavad sellest kohe aru ja kipuvad imestama, et kuhu sul nüüd kiire hakkas. Kui võimalik, siis jaga probleemi auditooriumiga ning paku välja lahendus või teata, mida kavatsed ette võtta.

Näide: “Head kuulajad, tundub, et oleme tublisti ajahätta jäänud. Kui teile sobib, siis ma võtan mõned vähemolulised teemad kiiremalt läbi. Luban, et kõik oluline, mis meelde peab jääma, saab välja toodud.”

Konflikt osalejate vahel

Mõnikord tuleb ette, et kuulajad lähevad omavahel tülli või nende vahel tekib kirglik vaidlus/väitlus. Kui see kestab lühemat aega, siis pole muret, aga aeg-ajalt juhtub, et vaidlusesse sattunud, inimesed satuvad hoogu. See aga kulutab sinu esinemise aega.

Ära sekku osalejana vaid kuula

Sealjuures pead võimaluse korral lisaks kuulamisele säilitama ka erapooletuse. Kui näed, et see vaidlus kipub liialt pikale venima või kuumaks minema, siis on aega sekkuda. Saad selle lõpetada kasutades emotsioonide jahutamiseks lauseid stiilis “Ma näen, et olete mõlemad väga vihased…”

Selgita, kuidas näed mõlema poole seisukohti ja palu osapooltel esitada omapoolne kokkuvõte. Mõistlik oleks konflikt jahtuma jätta ja vajadusel sellest peale esitlust rääkida.

Ninatarkadega tegelemine

Ninatark on kuulaja, kes on veendunud, et saalis on ainult üks inimene, kes teemat valdab. Sinu õnnetuseks on ta veendunud, et see inimene ei ole sina vaid tema.

Selle veendumise põhjal annab ninatark kõigile sellest ka valjuhäälselt igal võimalikul ja võimatul juhul märku. Esineja seisukohalt on üsna kehv lugu, kui keegi sind pidevalt häirida üritab. Ja kindel on, et ninatark seda ka teeb.

Ninatargaga ei ole mõtet vaielda

On üks tore ütlus “Ära kunagi maadle seaga. Te mõlemad saate poriseks, aga tema on ainuke, kes seda naudib.” Avaliku esinemise seisukohast tähendab see seda, et ükskõik, kuidas see väitlus ninatargaga ka ei lõppeks, sina kaotad sellest igal juhul.

Seega kui sa näed, et asi läheb vaidluseks kätte, siis lõpeta see koheselt, sest vastasel korral kaotad sa esinemiseks antud aega.

Tee ettepanek rääkida pausi ajal pikemalt

Lisaks sellele, et ninatargaga tegelemine kulutab aega, kipub see esinejat ennast ka närvi ajama. Seetõttu lõpeta vaidlemine ja tee viisakalt naeratades ettepanek “Ma näen, et see on teema, mille üle võiks pikemalt arutada. Kuivõrd meie ajakava e võimalda hetkel sel teemal pikemalt peatuda, siis teen ettepaneku, et võiksime seda vahetunnis (või peale esinemise lõppu) lähemalt arutada”.

Ma olen seda nippi korduvalt kasutanud ja mis sa arvad, kui mitu inimest on tulnud hiljem, et edasi vaielda? Väga vähesed ja nelja silma all on olukorraga palju lihtsam tegeleda.

Kutsu publik appi

Kui sa näed, et ninatark kipub liiale minema, siis kaasa võid vabalt ka publikut kaasata.

Näiteks: küsi kuulajatelt, mida nemad antud küsimusest või “probleemist” arvavad. Olen üsna mitu korda tähele pannud, et kui ninatark kipub oma vaidlemisega minema liialt siis panevad ülejäänud inimesed ta paika.

Väldi ironiseerimist ja isiklikuks minekut

Sõbralik Iroonia on aeg-ajalt hea relv, millega inimesi korrale kutsuda. Samas aga tasub sellega ettevaatlik olla, sest kui sellega liiale minna, siis võib see kuulajat solvata.

Lisaks: kui sa oma vahemärkustes või vastulausetes isiklikuks lähed, siis lisaks sellele inimesele, kellega sa parasjagu räägid, võid sa ka ülejäänud kuulajaid solvata.

Vaata ninatarkadega tegelemise kohta käivat videot

Vaenulikud või rumalad küsimused

Hea esineja üks tunnustest on see, et ta julgustab osalejaid küsimusi esitama. Mõni kuulajaskond esitab neid rohkem ja teiste puhul ei tule piuksugi. Aeg-ajalt tuleb aga ette, et sulle esitatud küsimused on kas veidi veidrad või vaenulikud.

Sellisel juhul ürita kõigepealt aru saada, kas need on meelega ja sinu kiusamiseks esitatud. Võib vabalt juhtuda, et sinu arust on küsimus rumal, aga kuulaja tahab ka tegelikult sellele asjalikku vastust saada.

Küsimuse esitamise ajal ära tee nägusid

Olen kohanud esinejaid, kes kuulajatelt tulevate küsimuste ajal pööritavad silmi või annab muul mitteverbaalsel moel märku, et “No see on nüüd küll loll küsimus”.

Sellist käitumist pead iga hinna eest vältima, sest vastasel korral vihastad sa lisaks küsijale ka ülejäänud kuulajad välja.

Oma vastuses ära viita sellele kui rumalale küsimusele

Kunagi ühel koolitusel oli esineja, kes lisaks silmade pööritamisele alustas oma vastust kaeblikul häälel öeldud lausejupiga “Jüri, no kuidas sa siis aru ei saanud. Ma just ju rääkisin sellest.”

Tõlkes: Jüri, sa oled ikka väga loll ja ei saa mitte millestki aru. Milline oli kuulajate reaktsioon? Nad vihastasid esineja peale ja osad hakkasid meelega rumalaid küsimusi esitama.

Loe ka blogis olevat lugu “Õuduslugu nr.2: “Figaro siin, Figaro seal!”

Vaata ka neid postitusi