fbpx

Tasuta avaliku esinemise videokursus


SAA OLULISELT PAREMAKS KUI NEED, KES SIND LAVAL OLLES TÜÜDANUD ON

Saadan Sulle 7 esinemisega seotud õppetundi, mida iga esineja teadma peaks

Popupi vorm

Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm! Meie privaatsuspoliitika

Auditooriumi analüüs: avaliku esineja põhjalik teejuht (video)

Auditooriumi analüüs

Paljude esinejate häda on see, et nad ei ole oma esinemist kuulajakeskselt ette valmistanud, mistõttu ei tea nad kuulajate vajadusi, ootusi, eelnevaid teadmisi jms. See omakorda tekitab olukorra, kus esineja räägib kas liiga elementaarsel tasemel või vastupidi- väga keeruliselt ja arusaamatult. Veel hullem, kui esineja räägib asjadest, mille vastu kuulajad grammigi huvi ei tunne. Seetõttu räägin täna sulle sellest, kuidas auditooriumi analüüs sul paremini esineda võimaldab.

Auditooriumi analüüs annab sulle võimaluse oma kuulajate tausta kohta võimalikult palju eelinfot koguda. Sellele infole tuginedes saad sa oma sõnumi ette valmistada nii, et see lähtub sinu kuulajate huvidest, vajadustest ja ootustest. Siinkohal väike spikker, mida sa välja võiksid uurida.

Kuulajate kaardistamine (demograafiline info)

Kuulajate arv

Sellest lähtuvalt tead, millist esinemise ruumi sul vaja võiks minna. Juhul, kui pead materjalide paljundamisega tegelema, siis tead, mitu koopiat sul vaja on. Lisaks: üks esinemishirmu põhjustaja on seotud murega „Neid on seal nii palju!“. Kui ka sinul see mure on, siis tead juba eelnevalt selleks valmistuda.

Kui vanad nad on?

Vanus puhul on kõige suuremaks teguriks kuulajate kogemus. 20-aastase ja 30-aastase vahel on küll ainult kümme aastat, aga see kümme aastat tähistab samas tervet ookeani täit kogemusi. See omakorda tähendab, et selles vanuses kuulaja võrdleb sinu räägitud oma kogemuste ja teadmistega palju rohkem kui seda teevad nooremad. Mõned asjad, mida sina oma kogemustest räägid, ei pruugi noorematele inimestele mitte midagi tähendada.

Näide: helikassetid olid veel 2000-ndate keskpaigani suhteliselt levinud. Kui ma tänapäeval oma 20-aastastele kuulajatele näitan helikassetti ja pastapliiatsit ja küsin „Mis neid kahte asja omavahel ühendab?“, siis ca 90% kordadest jäädakse vastus võlgu. Ja ca 75% kordadest ei teata isegi seda, mida teeb helikassett.

Auditooriumi analüüs: avaliku esineja põhjalik teejuht

Samas – võibolla on sul parasjagu väga keeruline ja tehniline teema käsil, aga sinu kuulajateks on hulk vanemaid inimesi. Sellisel juhul peaksid sa juba eelnevalt mõtlema, kuidas ja milliste näidetega see teema oma seenioritest kuulajatele kenasti selgeks teha.

Kui palju on mehi ja kui palju naisi?

Olgem ausad: mehed ja naised saavad aeg-ajalt samadest asjadest täiesti erinevalt aru. Samuti on mõned teemad sellised, mis on rohkem nö „naiste teemad“ (nt tervislik toitumine) ja „meeste teemad“ (nt jalgpall).

Sõltumata teemast oleks sul mõistlik läbi mõelda, milliseid näiteid sa saad kasutada selleks, et üks või teine pool sellest selgelt aru saaks.

Kuulajate kultuuritaust

1950-ndatel käis tollane USA asepresident Richard Nixon Brasiilias riigivisiidil ja tervitas rahvast hoides oma käsi „A-O.K“ asendis. Kohalike jaoks tähendab see märk aga „screw you“. Võid ette kujutada, kui üllatunud brasiillased olid.

Kultuuritaust on selline õrnal jääl käimine, millest mõnikord kukud sa läbi nii, et sa päriselt ei saanud arugi, mis juhtus. Seetõttu peaksid arvestama sellega, mis taustaga sinu kuulajad on.

Auditooriumi analüüs ja kuulajate üldine taust

Kas osalejad on omavahel tuttavad?

Omavahel tuttavad inimesed kipuvad rohkem küsima ja kaasa elama. Kui auditooriumi analüüsi käigus selgub, et kuulajad teineteist ei tunne, siis pead olema valmis selleks, et sul kulub kuulajate kaasamisele palju rohkem energiat.

Samas: kuivõrd algajad esinejad kardavad kõige rohkem neile esitatud küsimusi, siis palvetavad nad selle eest, et tegu oleks omavahel võõraste inimestega.

NB! Minu enda kogemus on selline, et kõige hullemad kuulajad on oma sõbrad. Eriti siis kui nad veidi napsused on. Nemad teevad kõike seda, mida tavaline kuulajaskond ei tee (totrad naljad, märkused, vahele segamine jne.)

Millised on kuulajate väärtushinnangud või veendumused?

Kui sa saad teada, et sinu kuulajaskonna läbivaks väärtushinnanguks on 1. Raha 2. Veel raha 3. Veel rohkem raha, aga sinu kõne teemaks on „Päike, kodu ja heinamaa“, siis ole valmis selleks, et tavapärase lähenemisega sa väga kaugele ei jõua.

Millise taustaga need kuulajad on?

On seal spetsialiste? Eksperte? On seal tippjuhte või ametnikke? Millise valdkonna esindajaid seal kohata võib? Vabalt võib juhtuda, et saad oma kuulajate tausta kohta väga palju sellist infot, mis sul nende taustast lähtuvaid näiteid paremini ette valmistada võimaldab.

Kuidas nad omavahel läbi saavad?

Võib vabalt juhtuda, et kuulajaskonnas on paar seltskonda (nt ühe ettevõtte erinevad osakonnad), kelle vahel valitseb paras rivaalitsemine. Või on omavahelised suhted lihtsalt halvad. Mõistlik oleks eelnevalt auditooriumi analüüsi käigus välja uurida, kas ja millisel moel see sinu esinemist häirida võiks. On üsna tüütu, kui paar kuulajat omavahel sinu esinemise ajal sõnasõda peavad.

Kuulajate meelestatus

Auditooriumi analüüsi ajal on oluline välja selgitada, kas sul on kellegagi kuulajatest eelnevaid kokkupuuteid (kas otseseid või kaudseid) ning teada saada, kuidas see sinu sõnumi edastamist mõjutada võib. Pea meeles, et sina ei pruugi oma kuulajate kohta midagi teada, aga võib-olla on nad sinust eelnevalt midagi kuulnud ja selle põhjal oma meelestatuse kujundanud.

Kuulajate meelestatus sinu suhtes

Lugu: kunagi kui ma tudeng olin, käis meie kursuse juures esinemas üks kuulus poliitik. Ta teadis täpselt, et meie meelestatus tema suhtes on negatiivne ja seetõttu alustas ta oma esinemist sellega, et pakkus meile rõõmsalt kommi ja lobises sissejuhatuses meeleolu loomiseks niisama tühjast-tähjast.

Jah, muidugi on see läbinähtav ja odav trikk, aga iva on sellest, et sel ajal kui tema kommi jagas ütles meie aju „Ega ma tema kohta ju midagi muud ei tea peale selle, mida meedia temast on kirjutanud. See, mida ma praegu näen, seda meedia poolt kirjutatud küll ei kinnita“

Teisisõnu: see poliitik teadis täpselt, et meie meelestatus tema suhtes on negatiivne ja ta üritas seda kohe esimestest hetkedes alates muuta. Kui sa saad auditooriumi analüüsi käigus teada, et mingi põhjusel on kuulajad sinu suhtes negatiivselt meelestatud, siis ei tohiks vaenulik õhkkond sind ka üllatusena tabada. Ehk saad juba ka midagi õhkkonna parandamiseks ette valmistada.

Siinkohal üks oluline tähelepanek: kui kuulajad sinust mitte midagi ei tea, siis enamasti on nende meelestatus kas neutraalne või pigem positiivne. Miks positiivne? Seepärast, et nad loodavad, et sa teed hea esinemise ja mida paremini läheb sul, seda paremini läheb ka neil. Kuulajad üldjuhul ei soovi, et sul halvasti läheks ja juba see teadmine peaks esinemise alustamise sinu jaoks lihtsamaks tegema.

Kuulajate meelestatus teema suhtes

Võib vabalt juhtuda, et kuulajate meelestatus sinu suhtes on positiivne, aga kuivõrd meelestatus teema suhtes on negatiivne, siis on olukord ikkagi pingeline. Näide: sa oled ettevõtte juht, keda töötajad väga austavad. Seega – nende meelestatus sinu suhtes on positiivne.

Täna aga astud sa nende ette teemaga „Head sõbrad! Kahjuks on ettevõttel rasked ajad, mistõttu peame koondama iga kolmanda ja ülejäänutel kärbime palka 20%“. Kui vaimustunult nad seda sõnumit vastu võiksid võtta? Sina aga tead, et meelestatud teema suhtes on negatiivne, mistõttu juba eelnevalt mõtled läbi, kuidas sa oma selgitusi jagad.

Kuulajate meelestatus organisatsiooni suhtes, mida sa esindad

Teinekord on nii, et meelestatus sinu või teema suhtes ei puutu asjasse kuna olulise tausta loob hoopis organisatsioon, millest sa tuled. Näide: kui ma pean kuulajatele rääkima midagi otsingumootoritele optimeerimisest ja ma tulen Google peakontorist, siis ainuüksi see, et ma Googles töötan, annab minu jutule usutavust juurde.

Aga äkki olen ma hoopis tundmatu poliitik negatiivse mainega parteist? Juhul kui kuulajate meelestatus selle konkreetse partei suhtes on negatiivne, siis mõjutab see ka seda, kuidas sinu sõnumit vastu võetakse.

Kas grupis on ninatarku?

Meenutame: ninatark on kuulaja, kes on veendunud, et saalis on ainult üks inimene, kes teemat valdab. Ja see ei ole sina. Seega see ninatark jaurab ja vaidleb ja segab ja sealjuures ta ise ei arva, et see kedagi segab. Ninatark ei kuula sinu sõnumi tervikut vaid keskendub üksikutele osadele.

Ta segab sinu esinemist lausetega stiilis “See, mis te räägite on ju tore ja südantliigutav, aga mina arvan, et….”. Tema küsimused ei ole lühidad ega konkreetsed vaid vastupidi: kui ta küsimust esitab, siis näeb see välja nagu kõne.

Ära kunagi maadle seaga

Kui auditooriumi analüüsi käigus tuleb välja, et kuulajate seas on ninatarku, siis tead end selleks vaimselt valmis panna. Siinjuures pea meeles Rootsi vanasõna, mis ütleb “Ära kunagi maadle seaga. Te mõlemad saate poriseks, aga tema on ainuke, kes seda naudib.” Avaliku esinemise seisukohast tähendab see seda, et ükskõik, kuidas see väitlus ninatargaga ka ei lõppeks, sina kaotad sellest igal juhul.

Kas grupis on liidreid?

Liider võib olla seaduslik liider (nt ettevõtte juht, osakonna juht jne), aga see võib ka selle konkreetse kuulajaskonna arvamusliider olla. Kui esinemise ajal selgub, et grupis olev liider on ninatark, siis ole valmis selleks, et mitte keegi teda ei takista.

Juhul kui grupis olev liider aga sind toetama hakkab, siis on ka üldine õhkkond oluliselt parem. Näiteks räägib liider lõbusa loo selle kohta, kuidas ta selle kõne all oleva teemaga seoses on kunagi ise mingi suure käkiga hakkama saanud. Kui tema enda kulul nalja viskab, siis on ka palju suurem tõenäosus, et ka kuulajad kaasa naeravad.

Kas kuulajad osalevad vabatahtlikult?

Vabatahtlikkust on kahte sorti: üks on tõeliselt vabatahtlik ja teine on „sa pead minema või muidu“ sorti vabatahtlikkus. Seda viimast kohta ma tavaliselt siis kui ma ettevõtetele avaliku esinemise koolitusi teen. Korraldaja ütleb mulle alati, et „kõik on vabatahtlikud“ ja koha peal olles selgub vabatahtlikkus teemal „ülemus käskis“.

Esinemise seisukohalt on probleem selles, et kui kuulajad on kohal käsu korras, siis isegi siis kui see teema neid huvitab, ei pruugi nende meelestatus eriti hea olla. Ainuke võimalus, kuidas nende meeleolu leevendada on see, et sa esined hästi. Sellistel puhkudel mõtlevad enamik neist „Noh, kui ma siin juba olen, siis võtan vastu, mida pakutakse. Seda enam, et esineja paistab päris muhe olevat…“

Auditooriumi analüüs ja vajaduste kaardistamine

Kuulajad tahavad alati saada vastust oma alateadlikule küsimusele: “Mis kasu minul sellest on?” Juhul, kui sa oskad nende küsimusele edukalt vastata, oled teinud suure sammu positiivse suhte loomisele kuulajaskonnaga. Selleks, et sellele küsimusele vastata, pead teadma, mida kuulajad sinult ootavad.

Millist kasu sinu esinemisest saada loodetakse?

Selle asemel, et ise jalgratast leiutama hakata, uuri selle inimese käest, kes sind esinema kutsub seda, mis on sinu esinemise eesmärk. Miks sind üldse kutsutakse ja mis selle esinemise tulemusena ideaalis juhtuma peaks.

Mina küsin seda küsimust alati ja mõnikord juhtub, et ka korraldaja pole enda jaoks seda läbi mõelnud. See aga tähendab sinu kui esineja jaoks võimalikku probleemi, sest sellistel puhkudel ka ülejäänud korraldus kipub logisema.

Miks see teema kuulajaid huvitab?

Kas selle taga on mingisugune töö- või erialane vajadus? Kuidas see nende igapäeva tööga on seotud jms täpsustavad küsimused. Kehvemal juhul võib vabalt juhtuda, et tegelikult pole keegi selle sinu räägitava teema suhtes huvi üles näidanud ja korraldajad on selle teema ise valinud. Sellisel juhul pead veelgi hoolikamalt mõtlema, kuidas oma näiteid mahlasemaks teha.

Kas kuulajatel on sinuga seoses mingisuguseid konkreetseid ootuseid?

Näide: minu avaliku esinemise koolitused on alati väga hoogsad ja lõbusad. Osalejad naeravad alati väga palju ja lahkuvad õhtul hea tujuga. Kunagi aga pidin ühel seminaril rääkima veidi tõsisemal teemal (aja juhtimine), mis nii lõbus teema enam ei ole. Tegin oma esinemise ära ja peale seda tuli üks inimene, kes mainis „Mulle väga meeldis, aga kuna sinu esinemiskoolitus oli väga lõbus, siis ma ootasin, et ka siin saab palju nalja.“

Võib-olla selgub auditooriumi analüüsi käigus, et ka sinuga seoses on kuulajatel mingisuguseid ootuseid. Kui sa neid tead, siis saad ennast ka paremini ette valmistada

Auditooriumi analüüs ja eelnevate teadmiste kaardistamine

Üks sort esinejatest on sellised, kes räägivad millestki, mis kõlab nagu inglise keel, aga aru ei ole kahjuks mitte millestki saada. Nad kasutavad keerukat sõnastust või kasutavad erialakeelt, millest keegi mitte midagi ei taipa.

Teine seltskond on aga jälle sellised, kes räägivad nii elementaarsel tasemel, et selle kuulamine on sama põnev kui vaadata värvi kuivamist seinal. Sina pead meeles pidama, et esineja ülesanne on muuta esitus kuulajate teadmiste tasemele vastavaks.

Samuti on esineja eesmärgiks anda kõigile kuulajatele võimalus aru saada ja kaasa mõelda. Kui kuulajate teadmised on erinevad või esineja ei tunne neid, tuleb alustada näitlikult ja lihtsalt, mis omakorda ei tähenda, et esinemine võib olla lame ja sisutu.

Alljärgnevalt mõned küsimused mõtiskluseks enne ettekande kallale asumist.

Kui palju nad sellest teemast teavad?

See annab sulle võimaluse enda jaoks selgeks saada, millisel tasemel sa rääkima pead. Kui auditoorium analüüsi käigus selgub, et kuulajaskond koosneb erineval tasemel publikust, kus osad teavad palju ja teised mitte eriti, siis pead oma esinemise sissejuhatuses sellele viitama.

Näiteks: „Head kuulajad. Meil on siin inimesi, kes selle tänase teemaga end väga koduselt tunnevad ja on inimesi, kes sellest eriti midagi kuulnud ei ole. Seetõttu palve neile, kes te eksperdid olete. Kui tunnete, et soovite minu juttu mingil moel täiendada, siis võite seda julgelt teha. Kui te aga tunnete, et see jutt on teie jaoks igav, siis proovige vastu pidada, sest nendel hetkedel aitan ma järele neid kuulajaid, kes teemat eriti ei valda.“

Kas kuulajate seas on eksperte?

Kui kuulajaskonnas on ekspert, kes tabab ära sinu tehtavad faktivead, siis ilma ninatark olemata tahab ta neile osutada. Sinu jaoks tähendab see aga seda, et kui keegi sind pidevalt parandab, siis kuulajate silmis võib sinu usaldusväärsus langeda.

Samas aga võib vabalt juhtuda ka see asi, et ekspert hakkab sind esinemise ajal toetama.

Näide: „Janek, kas tohib ma lisan midagi? Olen selles valdkonnas töötanud ca 10 aastat ja omadele kogemustele tuginedes tahan öelda, et esinejal on õigus. Omalt poolt tahaks veel välja tuua selle asja…“

Kui keegi publiku hulgast ütleb, et esinejal on õigus, siis suure tõenäosusega see ka esineja usaldusväärsust suurendab. Sina aga pea meeles, et kui auditooriumi analüüs toob välja selle, et kuulajate seas on ekspert, siis pead ennast veel hoolikamalt ette valmistama.

Kas kuulajad on samal teemal veel kedagi esinemas kuulnud?

Aeg-ajalt juhtub, et kuulajad on sinu tänase teemaga sarnast teemakäsitlust juba kuulnud. Auditooriumi analüüsi ajal oleks mõistlik välja selgitada, millised on need peamised pidepunktid, mis neil sellest eelmisest esinemisest meelde on jäänud. Nii saad teada need alateemad, millest võibolla nii pikalt rääkima ei pea.

Millistest allikatest on nad oma info saanud?

See on põnev küsimus, sest annab sulle võimaluse teada saada, kas siin võivad olla nn „koolkondade erinevused“ või muud probleemid. Võib ka selguda, et teil kõigil on aluseks samad allikad, mis tähendab, et sinu esinemine ei pruugi kuulajatele eriti midagi juurde anda. Sellisel juhul pead kindlasti midagi lisaks ette valmistama.

Kas kuulajad saavad aru teemaga seotud erialakeelest (või lühenditest)?

Erialakeele ja lühendite kasutamine on suur esineja enda kaevatud auk, kuhu väga paljud esinejad ise kukuvad. Sa oled keset kibedamat minekut ja räägid enda arust väga lihtsas keeles, aga ikkagi juhtub, et kuulajad sellest mitte mõhkugi aru ei saa.

Näide: „Nii et sul on arvutisse vaja uut operatsioonisüsteemi? Väga lihtne. Sisesta see DVD oma arvutisse, restardi arvuti ja nüüd buudi see plaati pealt üles. Juhul, kui ta plaadi pealt ei buuti, siis pead minema BIOSI ja sealt buut seame ära vahetama…“

Kas said selgelt aru, millest eelmine lõik rääkis? Enamik inimesi ei saa, aga IT-spetsialistid praegu naeravad ja ütlevad „Aga sellest ei saagi ju lihtsamalt rääkida“. Mis on ikka täielik jama! Kui inimene ei tea, mis elukas on „BIOS“ või „Buutimine“, siis järelikult räägid sa kurtidele kõrvadele.

Kas kuulajatele on sinu lähenemine või suhtumine tuttav?

Oletagem, et sa oled üks poliitik, kelle suhtumine on „Makse peab tõstma!“. Samas saad aga auditooriumi analüüsi ajal teada, et on sinu kuulajateks inimesed kelle suhtumine on „Makse peaks langetama“. Nagu näed, siis teie suhtumised on täiesti erinevad, mistõttu ei tohiks sa esinemise ajal eriti üllatunud olla juhul, kui suuremat sorti vaidluseks läheb.

Sellisteks puhkudeks saad enda jaoks välja mõelda, milliseid argumente oma seisukohtadeks kasutada ja kuidas vastuargumentidega tegeleda. Kui sa oma teemat tunned ja sellega seoses rohkem kui kord kellegagi väidelnud oled, siis ilmselt oled juba kuulnud paljusid vastuargumente.

Nüüd tasub kaaluda, kas tuua need kohe oma kõnesse sisse tuua, juba eos neid käsitleda ja siis ümber lükata. Sellisel juhul võtad juba kuulajatelt juba osad relvad käest. Teine võimalus on see, et pane neile vastuargumentidele vastused valmis ja nii on sind ka palju raskem üllatada.

Seda, kuidas korralikku veenmiskõnet teha, saad lugeda siit.

Auditooriumi analüüs ja muud põnevad küsimused

Eespool mainitud küsimused on ainult mõned olulisematest, mida oma kuulajate kohta auditooriumi analüüsi käigus esitada tasuks. Selles alapeatükis toon välja veel mõned küsimused, millele tähelepanu tasuks pöörata.

Mis toimub enne või peale sinu esinemist?

Üks asi on olla päeva esimene esineja ja hoopis teine asi olla päeva viimane esineja. Mõlemalt on omad head ja vead, aga tõenäoliselt on pika päeva viimasel esinejal veidi raskem ülesanne. Seda eelkõige seetõttu, et kuulajad on juba väsinud ja nii mõnigi neist kipub kella vaatama.

Uuri ka seda, kas sinu esinemise eelneb (või järgneb) lõunasöök. Juhul kui vahetult sinu esinemise eel toimub lõunasöök, siis pea meeles, et terve inimese elu on võitlus. See tähendab, et enne lõunasööki võitleme me kõik näljaga ja peale lõunasööki unega. Üks minu tudeng kirjeldas seda olekut kui „supikoomat“.

Sa võid maailma parim esineja olla, aga kui kõht on täis, ruum on soe ja päike paistab pähe, siis loodus tahab vägisi oma võtta. Ainuke moodus sellest kergemalt üle saada on see, et kaasad tavapärasest enam oma kuulajaid. Esita neile küsimusi ja lase neil rääkida. Kui võimalik, tee paar ergutavat harjutust vms. Peaasi, et sa esimesed pool tundi edukalt üle elad, sest siis läheb juba kergemaks.

Milline on see ruum, kus esinemine toimub?

Ma olen seisukohal, et enamik esinemisruume on sisustatud inimeste poolt, kes ise suuremad asjad esinejad ei ole. See on ka põhjus, miks need ruumid esinejad üsna tihti negatiivselt üllatavad. Auditooriumi analüüsi käigus küsi korraldajalt ka seda, millist ruumi sulle pakutakse ja millised on seal olevad võimalused.

Ma ise lasen lisaks selle küsimuse esitamisele korraldajal veel ka esinemisruumist endale pilte saata. Need annavad mulle juba varakult ettekujutuse selle kohta, mida ma ruumiga peale võiksin hakata.

Millistel teemadel teised esinejad räägivad?

Seminaril, konverentsil või mitme esinejaga koolituspäeval osaledes tasub alati uurida, millistel teemadel teised esinejad rääkima on kutsutud. Olukorras, kus sinu ja kellegi teise esineja teemad on sarnased, on mõistlik selle teise esinejaga ühendust võtta ja räägitavat täpsustada. Nii väldid olukorda, kus sa hakkad rääkima millestki, millest tund aega varem keegi teine on rääkinud.

Lisaks annab teiste esinejate teemadega tutvumine sulle võimaluse oma näidete või lugudega tõmmata paralleele sellega, mida eespoolkõnelejad on rääkinud.

Boonusküsimus, mida alati esitada tasub

On üks küsimus, mida ma korraldajale auditooriumi analüüsi ajal lisaks kõikidele muudele küsimustele alati esitan. Sellele küsimusele antud vastused on üsna tihti need, mis mulle kuulajate või üldise korralduse kohta annavad teada, midagi, mille peale ise tullagi ei oskaks.

See boonusküsimus on „Kas on midagi, mida ma ei küsinud, aga mida ma teadma peaksin?“. Esita see küsimus ja sa näed, kui põnevaid vastuseid sa sealt saada võid.

Aga kuskohast ma kõik need vastused saan?

Aus vastus on, et ega enamikule ei pruugigi saada. Iva on aga selles, et mida rohkem oma teemaga seotud küsimusi sa esitad, seda rohkem sa ka vastuseid saad. Enamik esinejatest ei viitsi (või ei taha) sellega tegeleda ja nii nad tulevadki oma tarkusest rääkima midagi, mis kuujalaid tegelikult ei huvita.

Kuskohast sa need vastused saad? Alusta selle inimese küsitlemisega, kes sind esinema kutsub, sest tema on esimene, kes sulle nö lähteülesande annab. Räägi temaga pikalt ja põhjalikult kõik kuulajatesse, korraldusse ja sinu esinemise eesmärkidesse puutuvad detailid läbi. Kui võimalik, siis küsi temalt osalejate nimekirja (koos ettevõtte nimega). See annab sulle võimaluse Google, Facebooki jms sotsiaalmeedia kanalite kaudu veidi infot koguda.

Kui tegu on väikese kuulajaskonnaga, siis võid neile ka väikese küsitluslehe saata. Näide: ma saadan oma esinemiskoolituse eel (ca nädal-paar varem) oma osalejatele lühikese küsimustiku, mis lisaks nimele ja vanusele esitab neli küsimust. Need küsimused on:

  1. Millised on Sinu senised avaliku esinemise kogemused? Kuidas on läinud ja mida avalikust esinemisest üldse arvad?
  2. Milline on Sinu puhul esinemishirmu peamine põhjus? Miks Sa esinemist kardad?
  3. Millist kasu Sa koolituselt enda jaoks kõige enam saada loodad?
  4. Kas oled ka enne mõnel avaliku esinemise koolitusel osalenud? Kui oled, siis pane kirja paar peamist punkti, mida Sa sealt õpitust mäletad.

Neile küsimustele vastamine ei võta osalejalt tavaliselt tükki küljest, samas aga annab mulle nende kohta väga palju infot. Samas antakse mulle üsna tihti ka tagasisidet selle kohta, et juba kuivõrd ma tahan selles küsitluses oma kuulajate ootusi teada, siis ainuüksi see eelküsitlus tekitab osalejates positiivse meelestatuse.

Kokkuvõte: auditooriumis analüüs annab sulle võimaluse rääkida nii, et kuulajatele see ka korda läheb

Korralik ettevalmistus on edu võti ja kui sa selle pealt aega kokku ei hoia, siis on ka edu saavutamine oluliselt tõenäolisem. Nagu ma eespoolgi mainisin, siis sa ei pea ise jalgratast leiutama. Kõne ettevalmistuse käigus katsu leida võimalikult palju informatsiooni oma publiku kohta. Kes nad on? Miks nad sind kuulavad? Millesse nad usuvad jne. Mida rohkem teavet sul on, seda paremini oskad oma esinemist kuulajakeskselt ette valmistada.

Oma kuulajaskonna kohta materjali kogumist alusta varakult ja ära jäta seda viimasele minutile. Minu poolt välja toodud küsimused ei pruugi teinekord sinu esinemisega seoses ka olulised olla, seetõttu võta neid ülaltoodud küsimusi kui mõttemustrid, mida mööda võiksid liikuda.

Loomulikult sõltub palju sellest, milline on konkreetne esinemise olukord või teema. Rusikareegel on ikkagi see, et lähtuma pead oma kuulajate huvidest, vajadustest ja ootustest ja jäta meelde, et sina ei ole esinemisruumis kõige tähtsam inimene. Sinu kuuljada on palju tähtsamad.

Janek Tuttar
Janek Tuttar

Janek Tuttar on kodulehe AvalikEsinemine.net autor ja omanik. Samuti on ta ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise ja suulise eneseväljenduse ainete lektor.

Siin lehel kirjutab ta eelkõige sellest, kuidas iseendaga erinevates avaliku esinemise situatsioonides toime tulla.

Artikleid: 146

Inspireeriv ja julgustav avaliku esinemise koolitus igasuguse esinemiskogemusega inimesele

Ainult eraldi tellitava sisekoolitusena