Saadan Sulle 7 esinemisega seotud õppetundi, mida iga esineja teadma peaks
Hoian Sinu andmed 100% kaitstuna. Ka minule ei meeldi spämm! Meie privaatsuspoliitika
Tudengitel algab uus loengusari, mida viib läbi üks tragi, ca.35-aastane naisterahvas. Jah, ja kohe esimese loengu esimestel minutitel selgub, et tegu “vägagi tragi” naisterahvaga, kes neile juba sissejuhatuses ära ütleb: “Teie olete siin tudengid, ja mina olen õppejõud- järelikult ei ole teil mõtet minuga siin vaidlema hakata. Kõik asjad on nii nagu MINA ütlen!”
Ühele tudengile meenutab see hirmsasti sõjaväes nähtud noort seersanti, kes rivi ees olles kunagi samal moel üritas sõduritele “muljet avaldada” öeldes : “Kui mina ütlen, et krokodillid lendavad, siis nad ka lendavad. Madalalt ja aeglaselt, aga lendavad!”
Selle suurepärase sissejuhatuse peale tekib auditooriumis olukord, kus tudengitel tekib õppejõu suhtes kerge kahtlus. Ja see kahtlus leiab järk-järgult esinemise edenedes ka kinnitust. Nimelt kipub õppejõud igal võimalikul hetkel üleolevalt käituma ja kummalisi kommentaare loopima.
Kui keegi temalt midagi küsib, pööritab ta mõnikord silmi justkui andes märku “Oh, no mis küsimus see veel on?” Teisele esitatud küsimusele ütleb ta tõredal häälel vastuseks: “No ma rääkisin sellest juba, mitu korda ma seda teie arust üle pean kordama?”
Täielik šokk saabub korraks auditooriumisse siis kui õppejõud mingit teemat lahti seletades ütleb “Ah, aga te olete ju alles lollid tudengid, te ei peagi sellest aru saama.” Viimane tilk tudengite karikasse langeb siis kui õpetlane kellegi tudengi küsimuse peale järjekordselt silmi pööritab ja sel korral käega lüües veel ka “Pfffff….” teeb.
Kõige selle tõttu otsustavad tudengid peale esimest päeva õppejõule “kambaka” teha. Nii hakkavadki nad järgmisel korral mõttetult vahele segama ja küsivad kõiki asju 5 korda üle. Vahepeal ütlevad: “Korrake palun- teie diktsioon on üsna segane ja me ei saanud sellest aru”.
See kõik ajab õppejõu üsna närvi ja ta hakkab tudengite peale kärkima. Tudengid teevad süütu näo ja ütlevad viisakalt vastu: “Andestage palun, aga miks te meie peale karjute?”
Sedaviisi see olukord seal muudkui kerib ja kerib kuni lõppeb sellega, et naisõppejõud tormab auditooriumist minema ja jookseb juhtkonnale kaebama. Edaspidi hoiatatakse kõiki teisi esinejaid selle kursuse eest öeldes “Tegu on väääääga raske grupiga, ole ettevaatlik”. Millegipärast aga ükski õppejõududest ei saa kunagi aru, millest need hoiatajad räägivad kuna see grupp paistab olevat just täpselt sama äge nagu kõik ülejäänudki.
Selle loo lõpetuseks küsin ma sinult kaks küsimust. Esiteks- kes sinu arust olukorra tekkimises süüdi oli? Ja teiseks- anna palun märku, mida sul sellest loost avaliku esinemisega seoses õppida on! 😉
Üks asi veel- saatke mulle palun ka omadest kogemustest pärinevaid “õuduslugusid” või lihtsalt toredaid esinemisega seotud lugusid.
