Video valmimist toetas Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor www.mk.ee

Soovitan lugeda ka postitusi "Mikrofon - abivahend, mis võib sind hulluks ajada"  ja "7 asja, mida väga head esinejad edu saavutamiseks teevad"

Video valmimist toetas Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor www.mk.ee

SISSEJUHATUSE EESMÄRK

• Sissejuhatus peab püüdma tähelepanu. Ükskõik, kuidas Sa seda ka teed- peaasi, et see on seotud räägitava teemaga, publikuga, Sinuga ning positiivse õhkkonna loomisega.
• Oluline sissejuhatuse käigus luua sümpaatiasuhe Sinu ja publiku vahel.
• Sissejuhatuse käigus anna publikule teada, kes Sa oled ja miks Sa seda kõnet pead. Kõikidel kuulajatel tiksub peas alateadlik küsimus: "Millist kasu mina sinu esinemisest saan?", seega anna sellele küsimusele ka juba kohe alguses vastus.  
• Sissejuhatuse käigus kirjelda, millest Sa räägid ning anna ülevaade oma ettekande struktuurist- kui kaua, millised teemad, millal on pausid, millal on esitluse lõpp.
• Sissejuhatuse maht peaks olema 10-15% sinu ettekandest.
• Sissejuhatus kirjuta valmis viimasena, sest ainult siis tead, mida Sa õigupoolest sisse juhatad. Sel viisil väldid ka seda, et ei luba oma sissejuhatusega midagi sellist, mida Sinu kõne tegelikult ei sisaldagi.
• Tähelepanu äratajatena võid muuhulgas kasutada nalja, küsimust publikule, mõistatust, jutustust, joonistust tahvlile, paugutajaid, video- või audioklippi jms.  Tähelepanuäratajana või tegelikult kõike, mis pähe tuleb, pidades meeles, et senikaua, kuni need Sinu teema- ja eesmärgiga kooskõlas on, toimivad need õiges kohas ja hästi läbimõeldult kindlasti.

Lisalugemist leiad ka blogi lugudest "Tähelepanu äratamine on esineja mure" ning "Aga millist kasu mina sellest saan?"

TEEMAARENDUSE EESMÄRK

Teemaarenduse eesmärgiks on teabe või Sinu seisukohtade avaldamine. Selle asemel, et pikalt ja mitte millestki rääkida,  esitagi oma põhiväide ja asu varem ettevalmistatud veenvate argumentidega selle tõestamisele. Argumendid peaksid olema sellised, mis:

• aitavad sul kuulajatele otsuse vastuvõtmiseks vajalikku teavet edasi anda;
• loovad hea aluse kuulajate seisukohtade muutumisele;
• toetavad sinu esitatud väite õigsust.

Vältimaks sattumist demagoogialõksu, pead Sa kindlasti oma väiteid põhjendama. Vastasel korral kuulajad Sind lihtsalt ei usu. Et publikul Sinu esitlust lihtsam jälgida oleks, jaga kogutud materjal alateemadeks. Ka endal on seda tehes oluliselt lihtsam rääkida. Pea meeles, et kui Sinu esitluses on liiga palju infot või kui kõik laused kannavad olulist tähendust, siis on kuulajatel raske materjalis orienteeruda.

KOKKUVÕTTE EESMÄRK

Kas Sa oled sattunud kuulama kõnet, mis algab suurepäraselt, kestab suurepäraselt, aga lõppeb nii järsku, et Sa ei saanud arugi, mis Sind tabas? Tavaliselt lõppeb see ühe sõnaga:"Kõik!". Osad esinejad, kes on suutnud vaeva näha, suudavad seda isegi kolme sõnaga ("See on KÕIK!!!") teha. Kuidas Sulle tundub, kas selline lähenemisviis on õige? Minu arust mitte ja seda alljärgnevatel põhjustel:

• Kokkuvõtte peamiseks eesmärgiks on räägitust kõige olulisema üldistamine, mõne lausega kokku võtmine, peamise idee kordamine ning unustamatu mulje jätmine. Seetõttu pead Sa korraliku kokkuvõtte tegemise juures sama suurt vaeva nägema kui sissejuhatuse juures.
• Veel hullem, kui lühike ja äkiline lõpp, on pikk ja lohisev kokkuvõte. See tekitab kuulajates tunde, et "see vist ei lõppe iialgi". Oled Sa näinud filmi "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek"?. Mina, kes ma selle filmi suurem asi fänn ei ole, ei jõudnud ära oodata, millal see viimane tund läbi saab kuna viimase 2,5 tunni jooksul olid: head võitnud, halvad karistada saanud jne. Sellest hoolimata venitati ja venitati seda filmi veel tunni jagu. Oleks ta lõppenud 2h 25min pealt, arvaksin ma siiani, et tegu oli hea filmiga. Praegu aga...

Video valmimist toetas Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor www.mk.ee

Paljude esinejate häda seisenb selles, et nad räägivad kas liialt keeruliselt (kuulajad ei saa aru) või siis hoopiski ülemäära elementaarsel tasemel. Selle tulemusena ei viitsi kuulajad neile esinejatele ka eriti tähelepanu osutada. Selleks, et taolist olukorda välitda, katsu juba kõne ettevalmistuse käigus  leida võimalikult palju informatsiooni oma publiku kohta. Kes nad on? Miks nad Sind kuulavad? Millesse nad usuvad jne. Mida rohkem teavet Sul on, seda paremini oskad oma esinemist kuulajakeskselt ette valmistada.

Kuulajate kaardistamine

• Kui palju on kuulajaid? Sellest lähtuvalt tead omi materjale paljundada, arvesse võtta vajamineva tehnika hulka jne.
• Kui vanad nad ja mis soost nad on? Tead, millist keelekasutust endale lubada, milliseid paremini arusaadavaid näiteid tuua jne. On üsna selge, et kui publiku hulgas on enamuses meesterahvad, siis näidetega, mis naistele rohkem korda läheks, Sa ilmselt mehi ei veena
• Milline on nende haridustase ja teemakohane ettevalmistus? See annab Sulle ülevaate, milliselt tasemelt alustama peaksid.
• Kas on tegu võõraste inimestega või vanade tuttavatega? Vanade tuttavatega on diskussioon kergem tekkima kui võõrastega.
• Kas grupis on väljakujunenud liidreid? Kas need liidrid on Sinu kui esineja  suhtes hästi meelestatud?
• Kas kuulajatel on teema või kõneleja suhtes eelarvamusi?
• Milline on nende kultuuritaust, väärtushinnangud ja veendumused? Inimeste juures, kelle väärtushinnanguteks on: "1. Raha 2. Raha 3. Raha", Sa tõenäoliselt jutuga "1. Päike 2. Kodu 3. Heinamaa" väga kaugele ei jõua.

Vajaduste ja ootuste kaardistamine

Kuulajad tahavad alati saada vastust oma alateadlikule küsimusele: "Mis kasu minul sellest on?". Juhul, kui Sa oskad nende küsimusele edukalt vastata, oled teinud suure sammu positiivse suhte loomisele kuulajaskonnaga. Selleks, et sellele küsimusele vastata, pead teadma, mida kuulajad Sinult ootavad. Selleks pööra tähelepanu järgmistele küsimustele:

• Miks nad Sinu ettekannet kuulama tulevad?
• Kas neid huvitab see teema? 
• Kas osaletakse vabatahtlikult või sunniviisiliselt? 
• Mida nad loodavad näha, kuulda või teada saada?
• Mida nad ootavad, et Sa ütleksid või teeksid?

Eelnevate teadmiste ja oskuste kaardistamine

Esineja peamiseks ülesandeks on muuta esitus kuulajate teadmiste tasemele vastavaks. Samuti on esineja eesmärgiks anda kõigile kuulajatele võimalus aru saada ja kaasa mõelda. Kui kuulajate teadmised on erinevad või esineja ei tunne neid, tuleb alustada näitlikult ja lihtsalt, mis omakorda ei tähenda, et esinemine võib olla lame ja sisutu.

Lisalugemist leiad ka blogi lugudest "Korrektne keelekasutus = aru saamine ja usaldusväärsus" ning "Slängi kasutamise mahlakad õppetunnid"

Selles videos toon ma välja 8 peamist asja, mida sa avaliku esinemise eel peaksid enda jaoks selgeks tegema. Kui neid asju silmas pead, ei ole mitte mingisugust põhjust, miks sinu esinemine õnnestuma ei peaks.

Video valmimist finantseeris Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor www.mk.ee