"Kole hääl ja vulgaarsed kombed- need iseloomustavad populaarset poliitikut."

                                                   Aristoteles (384-322 e.Kr), filosoof

Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste ja tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsioonisüsteemi abil:

• loomulik keel;

• tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused);

• visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid);

• mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel.

Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, žestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus). Albert Mehrabiani väidab oma uurimuses, et sõnumist moodustab 93%  sõnadeta kommunikatsioon (sellest 38% on hääletoon ja kõne kiirus ning 55% väljanägemine ja kehakeel, sh ka näoilme). Sõnad moodustavad vaid 7%.

Kehakeele all mõeldakse poose, žeste ja näoilmeid. Enamikku neist kasutame ju iga päev ja need on teistele iseenesestmõistetavad. Näiteks tähendab enda ettepoole kallutamine energilist osavõttu mingisuguses arutelus. Kiireim viis oma kehakeele parandamiseks on vaadata ennast videolindilt. Kaamera paljastab liigutusi, mida me teeme enesele teadvustamata. Seetõttu palu, et keegi filmiks Sinu esinemist ja siis vaata seda lindistust ilma hääleta, jälgides muuhulgas kindlasti ka näoilmet, keha asendit ja käte liigutusi. Ennast vaadates saad üsna pea aru, mida oleks vaja parandada. Samuti lase endale tagasisidet anda sellel inimesel, keda sa harjutamise ajaks appi oled palunud.